Stockholm – Chicago – Erie

Heips! ☀️

Ma ei tea, millal selle postituse avalikustada saan, kuid kirjutan sellegipoolest. Olen hetkel oma viimasel lennul, Chicagost Eriesse. ✈️

Stockholmi jõudes pidin esmalt oma väravasse pääsemiseks läbima passikontrolli. Alguses oli kontrollija veidi segaduses, et miks üksi olen, kuid vahetusaastast kuuldes hämming kadus. Veetsin lennujaamas umbes 3h ning oligi aeg pikimale, 8.5h kestvale lennule minna: Stockholm – Chicago. Lennul anti 2 korda süüa: alguses suurem praad magustoidu, salati, näkileibade ja kukliga ning hiljem väiksem saiake ning õuna-mustsõstra-maasikamahl. Aega veetsingi süües, filmi vaadates ja tukastades.

Fun fact: Umbes tund enne Chicagosse jõudmist tekkis mul mõte arvutada, kui täpselt lennuk graafikus on. Vaatasin siis aega, mis väidetavalt kohalejõudmiseni jäänud oli ning tegin mõned arvutused Enda Arvates Kohaliku aja järgi. Tulemuseks sain, et lennuk hilineb vähemalt 40min ja see ei olnud kohe mitte rõõmustav. Paanitsesin seal maandumiseni: käisin mõttes kõik, mis lennujaamas teha vaja, mitmeid kordi läbi ning nuputasin, kuidas võimalikult kiire olla. Kohe, kui olime lennuplatsile jõudnud, lülitasin telefonil lennurežiimi välja, et vajadusel kähku abi paluda. Ja sealt see tuli. Lennuk oli väga hästi graafikus. Muidugi tundsin end äärmiselt kergendunult, kuid samas oli oma rumalust mõista ikka päris nõme ka. Mu arvutused klappisid küll.. Aga.. Edinboro (lõppsihtpunkt) mitte Chicago aja järgi. 🥴 Mis teha. 4h und ei anna vist kõige selgemat mõistust. Lõpp hea, kõik hea.

Chicagos oli tarvis käia piirikontrollis (sisenesin USAsse), pagas uuesti check-inida, bussiga teise terminali sõita, turvakontroll läbida ning värav leida. Väravat muudeti kolm korda, sai mõnusalt samme.
Boarding hilines umbes 10min, lend ise lausa 50min. Väga väike lennuk on: ainult kolm veergu istmeid, üks stjuuard.

Kuidas tänane päev siiani läinud on? Olen üsna väsinud, kuid kõik on üllatavalt hästi sujunud. Kõikidel lendudel istu(si)n kaheses reas, meeste kõrval. Keegi neist pole olnud eriti jutukas, õnneks ka mitte ebameeldiv. Piiri ületamine läks palju lihtsamini, kui arvata oleksin osanud. Võib-olla on asi minus, võib-olla lennujaama töötajates, võib-olla Chicagos… Aga kas selles linnas ongi mingi väga omapärane aktsent? Või miks Kõik töötajad rääkisid inglise keelt kui võõramaalased?

Igatahes. Mu viimane lend on nüüd lõpuks alanud. Olen pisut närvis, aga samas põnevil. Loodan, et ka päeva lõpp on edukas. 😊

Järgmise postituseni! 🌎
Triin

PS. Nagu näete, tulevad kõik postitused avalikustamisele väga suvalisel ajal. Järgmiseks on plaanis jagada kõike, mis koolile eelnes ning nädala lõpus teeksin esimesest koolinädalast kokkuvõtte. 😉

Avaldanud: Triin Tillemann

Olen 16-aastane, lõpetasin sel aastal Tallinna Reaalkoolis põhikooli. Laulan, tantsin, söön. Armastan koeri! Soovin nii maailma kui iseend paremini tundma õppida.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: