Design a site like this with WordPress.com
Alustamine

Tähelepanekuid

Tsauki! 🌻

Olen olnud USAs 4 nädalat, kogen iga päev midagi uut… Teen jooksvalt märkmeid, et eredamaid hetki tulevikus paremini meenutada ning oma kogemust teistegagi jagada. Nagu eelmises postituses mainisin, on plaanis kuu täitudes (3 päeva pärast, hihi, ilmselgelt hilineb) vahvamatest mälestustest eraldi postitus teha, mistõttu kõigest praegu ei kirjuta, kuid tähelepanekuid igast valdkonnast on teie ees:

Pesemisrätik – Võib-olla on tegu vaid minu vahetuspere veidrusega või on selline asi tavaline Eestiski, kuid mind igatahes üllatas… Nii duši all kui nõude pesemiseks kasutatakse siin majas švammi asemel käterätikuid. Möh? Kuidas see üldse töötab? 🚿


Kahvel ja lusikas – Noad pole (vähemalt minu vahetusperes) üldse teemas… Need eksisteerivad, kuid kui vähegi võimalik, üritatakse nende kasutamist vältida. Kui on soov toitu tükeldada, antakse kahvliga raiudes endast parim… Või kogu pere kasutab üht nuga ning teeb sellega kõik vajalikud tükeldused enne sööma hakkamist… Või süüakse üldse lihtsalt hiiglaslike ampsudega… Minu vahetusperes natuke abi siiski kasutatakse: enamasti on iga toidu puhul söögiriistadeks kahvel ja LUSIKAS. Misasja? Kuidas see mind aitama peaks? Vahel jah on nt riis, mida lihtsam lusikaga kühveldada, kuid üldjuhul üritan lihtsalt ette kujutada, et kahvel on nii kahvel kui nuga ning lusikas aitab noa kombel toitu kahvlile kuhjata… Mida iganes. 🍴🥄


Vahetuspere ülikontrolliv, ülehoolitsev – Mu vahetusvanemad viivad lapsi kõikjale, autoga; teavad igast sammust ning armastavad piirangute seadmist. Hope ja Than (vahetusõde ja -vend) ei hängi kunagi peale kooli või nädalavahetuseti sõpradega väljas (kõik külaskäigud jms on ette planeeritud ning tähendavad sõna otseses mõttes kas kellelgi külas käimist või kellegi võõrustamist, mitte lihtsalt linna peal tuuseldamist), neil pole telefone(!), sõnavara on väga kontrollitud, “lapsed” (Hope on 17!) tohivad vaadata vaid väga “puhtaid” filme (nt kui koolis näidatakse filmi, milles vanemate arvates ebasobilikke stseene, peavad Hope ja Than klassist väljas ootama (samal ajal kui ülejäänud filmi vaatavad)) jnejne. Saan aru, et igas peres omad reeglid, kuid vabandust, aga mida? Mulle tundub, et siin on piirangud veidi üle võlli. (Õnneks minusse suhtutakse siiski leebemalt…) Ma ei taha oma kallist vahetuspere taga rääkida… Nendin vaid fakte ning kirjeldan elu peres, kes mind võõrustada otsustas. See on siiski väga suur osa vahetusaastast. Mulle lihtsalt tundub ülimalt kummastav, kui 17-aastane tüdruk väidab, et tema jaoks on tunnike sõbrannaga lillepõllul pildistamine eriline ja esmakordne sääraselt iseseisev kogemus… No eks näis, kuidas meil siin sujub. 😶


Autoga, autoga, autoga – Elan Edinboro järvele väga lähedal ja üleüldiselt on Edinboro maaliline ning üldse-mitte-Ameerikalikult jalakäijasõbralik, kuid selleks, et nt järve äärde jalutama minna võtab mu vahetuspere ette minutise autosõidu, et alustada jalutuskäiku järveäärsest parklast… Nalja teete? Õnneks on mind siiski ka iseseisvalt välja lubatud ehk olen selle olematu pikkusega maa jala vantsinud, kuid no tõesti – naljakas hakkab sellisele laiskusele(?) mõeldes. 🚗

Maa-alused elektriaiad – Minu elurajoonis on ümberringi vaid eramajad ning kõigil aiad… Või oleks õigem öelda, et iga maja juurde käib hoolitsetud maalapp, mida enamasti kaunistavad mõned ilutaimed? Nimelt aedade piiramisse siin väga ei usuta. Kui tahad koeri pidada, siis paigaldad maa-aluse elektripiirde ning sellega neid ohjadki – ei mingeid puust latte, metallist vardaid vms. 🏡


Aknaluugid – Minu naabruskonnas ümbritsevad igal majal aknaid luugid… Ma ei tea, kas need on ka reaalselt suletavad või kõik lihtsalt imiteerivad, kuid vaadata on igatahes väga ilus-armas. (Millalgi on plaanis ka rohkem pilte jagada, siis näete mõnd näidist mainitud aknaluukidest.) 🏠


Roadkill – Edinboros ja Eries on sõidutee ääres tohutult palju loomakorjuseid… Iga natukese aja tagant mõni pesukaru, skunk, muu metsloom… Väiksematest närilistest ja lindudest rääkimata. 😔


Autonumber ainult taga – Kui olin juba mõnda aega siin ookeani taga kooserdanud, märkasin ühel õhtul, et autodel on number vaid taga… Sain teada, et see on USAs täiesti tavaline, kuid oleneb osariigist (Pennsylvanias peab autonumber vaid taga olema, kuid mõnes teises osariigis võivad olla samasugused nõuded nagu Eestis). 🚘


Postkastid – Ameerika postkastid noh. Nii nummid. 📬


Small talks – Inimesed on väga-väga sõbralikud. Tänaval tervitatakse teineteist ning tihti peatutakse lühikeseks vestlusekski. Komplimendid, naeratamine, üleüldine positiivsus. 🗣️


Kuupäevad – Miks nad seda teevad? Kelle mõte oli kuu enne päeva märkida? See pole loogiline ju. 🤨


Kollased koolibussid – Kuna mind sõidutab vahetusema, ei ole ma süsteemiga liialt hästi kursis, kuid üldplaanis on see selline: koolibusse on väga palju ning need sõidavad eri piirkondades (ei tea kui suures raadiuses kooli mõttes, aga igas suunas), nii päeva alguses kui lõpus on rodu busse kooli ees ning toimub siis vastavalt kas õpilaste maha panemine või peale võtmine. Igaüks teab täpselt, kus ja mis kell tema koju sõitev buss peatub. PS. Ärgem laskem end bussikeste imearmsast välimusest petta: kohalikud teavad rääkida, et bussis on kitsas ja lärmakas ning – mis kõige kohutavam – puudub konditsioneer! Mina peaksin oma kogemuse saama mõnel väljasõidul, eks siis jagan isiklikku arvamust ka. 🌡️

Mais – Värske, kohalik mais. Mitte miski ei ületa seda mahlast magusat maitset. Appi kui hea! Maisipõllud on kõikjal. 🌽


Juhiload – No kes ei teaks, aga ikkagi. Juhilubade tegemine pole siin 16-aastaselt mitte võimalus, vaid inimõigus. Vau. Nii palju lapsi roolis. Väga veider on koolis kuulda õpilastele suunatud teadaandeid parkimislubade taotlemise kohta jne. Vau. 🚙


iPhone’id – Kõigil. Ma ei tee nalja. Vähemalt 95% inimestest on iPhone’id ning ülejäänud 5%il Samsungid. Mitte ühtki teist brändi(?) pole esindatud. Teadsin, et Huaweisid siin ilmselt ei kohta, sest USA ja Hiina jnejne, kuid, tegelt ka või, poleks arvanud, et keegi sellest firmast isegi kuulnud pole. Telefonipoes palus töötaja mul ekstra talle oma telefoni vaatlemiseks anda, nii huvitav ja eriline oli. PS. Huvitavast ja erilisest mul kasu pole – kohalikud kaardid minu Huaweis ei tööta ning pidin uue telefoni ostma… 😒


Dollarid – 1- ja 2-dollarilistest paberrahadest rääkimata… Misasjad on quarter (1/4$), dime (1/10$) jne?? Miks neil lihtsalt tavalised sendid pole? Agh. 💰


Kilekotiusku – Nutma ajab. Poes käies pakendab kassapidaja mitte klient. Ja 3 toodet ühte kotti on suur saavutus. Mida te teete?? Iga väiksemagi ostuga võib poest väljuda 3 kilekotiga jne. Vabandust, kuid kahjuks julgen väita, et ameeriklased on meie maailma suurimad reostajad… 🗑️


Palju-palju metsloomi – Aknast välja vaadates märkan alati tavalisi ja koopaoravaid, hiiri ja muid väiksemaid närilisi; maja taga on golfiväljak, mis on täis metsümisejaid; koduaias olen silmanud ka skunki ja jänest; teeäärsete korjuste põhjal otsustades on siin palju pesukarusid jnejne. Nii vahva! 🦝


Jahtimine – Vau. Päriselt? See on siin väga-väga-väga populaarne. Kui inka õps üks päev küsis, kes meie klassist jahil käib, tõstis vähemalt kolmandik käe ning üleüldse olen väga mitmel korral inimesi jahtimisest rääkimas kuulnud. Ma ei oska ega taha sellesse väga kuidagi suhtuda, aga no kohe üldse ei mõista, miks inimestele tapmine rõõmu valmistab… 🦆

Huvitavaid küsimusi (tõlgitult):
*sõidame autoga, raadiost tuleb Ed Sheerani laul, ümisen kaasa; Hope imestab, et olen Sheeranist kuulnud ega taha hästi uskuda, et meil Eestis tavalistele poplauludele ligipääs on* Hope: “Kuidas Eestis poplaulude kuulamine käib? Kas need tõlgitakse teie keelde?”
*mängime näitlemises mingit tähestikumängu ning teemaks on riigid* kaasõpilane: “Kas Kreeka on riik?”
*nagu kord ja kohus käin ringi ning seletan kõigile, et olen vahetusõpilane* klassikaaslane inglise keele tunnis: “Mis see on? Kas sind nagu adopteeriti aastaks või?” 😄

Telefonid tunnis – Kedagi ei huvita. Õpilased kasutavad vahet pidamata lisaks kooli antud iPadile isiklikke nutiseadmeid ning õpetajad mitte lihtsalt ei hooli – mõni lausa rõhutab, et kuna oleme nii vanad, siis tema austab meid ja mõistab vajadust keset tundi snappe saata täielikult. Ookei. Söömine on ka hästi tavaline. Keset tundi banaani või võileiba, müslibatooni või jogurtit mugida – täitsa normi (mitte lihtsalt vaikselt kuskil nurgas vms, õpetajaga samal ajal rääkides näiteks samuti). Päris põnev, ma ütleks. 📱🥪


Snapchat ja TikTok vs Facebook – Okei. Snapchat veel. Kuigi ma seda lakkamatut selfide saatmist eriti ei mõista. Aga TikTok… Ee, päriselt? See meil Eestis rohkem selline 4.-5. klassi õpilaste teema ju? Igatahes siin on see kõigi teema. Tüdrukute ja poiste. Igas vanuses. Minu arvates on päris naeruväärne kui 18-aastased keset kooli kõigi ees end suud maigutamas ja veidraid liigutusi tegemas filmivad ning seejärel teineteise loomingu arvustamisest toituvad, kuid eks see ole vaid minu subjektiivne arvamus… Ja kunagi ei või teada, öeldakse ju, et kõigega harjub – võib-olla näeb varsti mindki sääraseid videoid vorpimas. 🤳🏻 Facebook on vanuritele. Jah, ka Eestis ei kasuta noored seda liialt aktiivselt, kuid kasvõi Messengeri pärast ju ikka – Ameerikas pole noortel isegi kontot. Instagram on selline hall, neutraalne ala.


Kodutööde olematus – Mitte et ma kurdaks. Absoluutselt mitte. Ja minul pole just kõige raskem tunniplaan ka. Kuid ikkagi. Terve veerand on iga päev samad tunnid. Ja neid tunde on vaid 4. Isegi kui igas aines jääb õppida, ei saa ju seda väga palju olla… Armastan! Hiljemalt õhtusöögiks olen alati õppimise lõpetanud. 😊


Kooli iPadid – Kõik mis võimalik, on iPadis. Keegi ei kasuta vihikuid (yay, save the trees!) – iPadi on ju palju hõlpsam märkmeid teha, õpikud on vaid üksikutes tundides (minul mitte üheski) ning töövihikutest pole keegi kuulnudki. Vahel jagab mõni õpetaja töölehti või ajutiselt midagi päris raamatutest lugeda, kuid sellega paberimajandus piirdub. Enamus tööd on virtuaalsed. Kasutatakse eraldi rakendusi teadete edastamiseks, materjalide postitamiseks; märkmete tegemiseks; hinnete vaatamiseks; kooli peal eri kohtadesse (lockeri juurde, vetsu, teise klassi vms) liikumise loa taotlemiseks jne. Alguses oli selline süsteem väga võõras, kuid nüüd hakkan harjuma. Lihtsalt veider on mõelda, et Eestis kannatavad õpilased 8-kiloste koolikottide all, kuid siin saan vabalt hakkama vaid iPadiga… 🍏


Harilikumaania – Minu jaoks kõige suurem üllatus. Noh, kui töö- ja tavalistesse vihikutesse ei usuta, siis on vist ju päris loogiline eeldada, et pinalid pole samuti teemas. Ei olegi. Aga. Vahepeal ju ikkagi töölehed jms. Kuid. Selle asemel, et endaga pidevalt pastakat kaasas kanda, kannavad eranditult kõik õpilased (vähemalt minu koolis) harilikke. Ja nad kirjutavad kõike harilikega. See, mis Eestis keelatud, on siin normaalne. Mitte lihtsalt töölehed ja suvalised märkmed. Kontrolltööd täidetakse harilikuga. Tähtsad dokumendid “allkirjastatakse” harilikuga jnejne. Ja õpetajad mitte ei laida, vaid kiidavad takka. ✏️

Allkiri vs lihtsalt täisnimi – Ma ei tea, kas järgnev väide on kogu USAle iseloomulik või on tegu lihtsalt piirkondliku iseärasusega, kuid kogu siin oldud aja jooksul olen näinud umbes-täpselt KAHTE reaalset allkirja… Ärge saage valesti aru: dokumendid meeldivad ameeriklastele väga ning pea iga päev on tarvis millelegi alla kirjutada, kuid… Ma ei räägi vaid lastest… Pea iga kord märgivad nii täiskasvanud kui õpilased enda “allkirjaks” lihtsalt kursiivis (kui sedagi) täisnime… Umm… Et siis… Tunnen end veits veidralt oma sigrimigriga teiste selgelt loetavate nimede kõrval eksole… 📝

Kirjatähed – Teadsin seda juba enne siia tulemist, kuid ikkagi on veider. Rääkimata sellest, et ameeriklased kursiivi ei kasuta – nad ei oska seda lugedagi! Olen harjunud seotud kirjatähtedega kirjutama, kuid siin seda teadlikult vältinud… Sellegipoolest on harjumatu näha, et õpilased mõistavadki vaid n-ö “trükitud” tähti ning neile pole kursiivis kirjutamist kunagi õpetatud… Mõni pole sellest kuulnudki. 😐

Jnejnejne. Usun, et taolisi märkusi teen veel mitmeid. Kuid selleks korraks aitab. Laupäeval täitub mul kuu USAsse saabumisest. See tähendab kuud kokkuvõtvat postitust… Kuid ilmselgelt ei avalikusta ma seda ajakohaselt, sest seda lihtsalt ei eksisteeri veel. Upsi. Aga see tuleb. Kunagi. 🙃

Värvilist sügist! 🍂

Triin

Avaldanud: Triin Tillemann

Soovin nii maailma kui iseend paremini tundma õppida.

Ühine vestlusega

4 kommentaari

  1. Uskumatult ulmeline paik on see ameerika ikka 🙂 Jõudu ja jaksu iseärasuste märkamisel ja ülestähendamisel! Aitäh ütlen ka! 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: