Ahoi! 🐠
Kuu aega Ameerika Ühendriikides. Maandusin 21. augusti õhtul ning kuni 30. augustini olen juba kokkuvõtte teinud… Millega 31. augustil – 21. septembril tegelesin?
31. augustil käisin vahetusisa Ericuga Erie järve ääres rattaga sõitmas. Nii piirkond kui päev olid imeilusad ning lisaks lihtsalt vaate nautimisele sain rattatiiru fotograafia tunniks vajalike piltide jäädvustamiseks kasutada. 🖼️Peale sõitu tutvustas Eric mulle Penn State Behrendi campust – ta töötab selles kolledžis finantsprofessorina. Väga vinge oli säärast ülikoolilinnakut näha: tohutult palju erinevaid maju, isegi eraldi kirik. Lisaks oli asukoht väga looduskaunis ehk kõik paiknes justkui hiiglaslikus pargis. 🎓 Tagasiteel sain maitsta maailma parimat šokolaadi: Eric viis mind kohta nimega Romolo’s Chocolates ning mul lihtsalt ei jätku sõnu, et seda imelist paika kirjeldada! See oli nii šokolaadivabrik kui -pood ning valik oli lõputu. Ma ei tea, mida nad oma šokolaadi sisse panevad ega tahagi teada, kuid see oli VAPUSTAV!! Yummm kui maitsev! Väga-väga loodan, et saan sinna uuesti minna. 😋🍫 Samuti oli sel päeval mu vahetusvenna Thani sünnipäevapidu, ehk magusaõgimine ei lõppenud: sõime sadat erinevat sorti jäätist, karamelli-, šokolaadi- ja maasikasiirupit, kirsse ning kummikomme KORRAGA! Mjäu, mina lahkun diabeediga. 🍨
1. ja 2. september möödusid filme vaadates. Mu vahetuspere Armastab teleka vaatamist, ehk seda teen siin (kahjuks?) palju. Kuna Hope’ile (vahetusõde) meeldivad väga Jane Austeni romaanid, olin nõus temaga “Wives and Daughters”it ja “Pride and Prejudice”i vaatama. Mõlemad filmid on kohutavalt pikad – 5h+ – ehk sinna kaks väärtuslikku päeva mu vahetusaastast läkski… (2. septembril, esmaspäeval polnud kooli, sest USAs on sel päeval Labor Day nimeline püha.) 🎞️
3. septembril kohtusin esmakordselt oma tugiisiku Timiga. Üllatusin, sest tegu on väga noore mehega, kuid guugeldades nähtud piltidele toetudes olin valmis pigem vanema meesterahvaga kohtuma… Einoh, väga tore ju. Vestluse detailidesse ei lasku, sest see on konfidentsiaalne, kuid tõden kergendusega, et mu tugiisik on päris vahva kutt ning tundsin end temaga rääkides üsna vabalt. 😄
5. septembril veetsime terve näitlemise ja lavakujunduse tunni lihtsalt vesteldes – õpetajal oli muud tegemist. See on mu vaieldamatu lemmiktund ning kõik õpilased selles klassis on niii vinged! 🥰 (See polnud ainus kord, kui meile “vaba tund” on antud, kuid mind ei häiri õpetaja kõrvalised tegemised absoluutselt – need lihtsalt jutustades veedetud tunnid on klassi niivõrd palju ühtsemaks muutnud! (Õps ei kooserda lihtsalt suvaliselt ringi: hetkel valmistub mu kool selleaastaseks “Cats” näidendiks ning tal on seetõttu käed-jalad tööd täis, arusaadav ju.)) 🎭 Peale tunde viis vahetusema Joy mind Campbell’s Potterysse ehk väga armsasse keraamikapoodi ning seejärel Dairy Supreme’i jäätist sööma. Valisin Reese’s Peanut Butter Cup flurry… Aghh, kui maitseeev! 🍦 Sel õhtul tegime vahetusperega s’moresid (comes from some more) ning jep, kordan siinkohal kõikide USAs käinud vahetusõpilaste blogisid: miks me neid Eestis ei tee? (Vaja läheb vaid vahukomme, küpsiseid ja šokolaadi ning tulemus on oi kui maitsev!) 😍 Päeva tippsündmus oli esmakordne langeva tähe nägemine! 🌠 Lamasime Hope’iga sissesõiduteel, ajasime juttu ja vaatasime tähti ning sealt see tuli!
7. septembril toimus mu koolis marching bandide “näitus”, kus eri koolidest tulnud bändid oma võistluskavu esitasid. Kuna vahetusvend Than on bändis ja vahetusvanemad üritusel vabatahtlikud, otsustasime õhtul Hope’iga ka vaatama minna. Näitusel müüdi palju head ja paremat ehk saime väga vähese raha eest paaalju magusat, yummy! 🤩 (Mu blogi ilmselgelt toidule orienteeritud, vabandust. ❤️)
8. septembril kohtusin Hope’i sõbranna Morganiga. Hope lõpetab sel aastal keskkooli, ehk nad käisid senior year pilte tegemas. (USAs on väga tavaline, et igast õppeaastast koostatakse aastaraamat, milles on pildid kõikidest õpilastest ning kokkuvõtted tähtsamatest üritustest jne. Ülejäänud klasside õpilastest tehakse pildid koolis, kuid lõpetajad teevad peaaegu kõik oma fotod väljaspool – löövad end üles ja sõidavad looduskaunitesse kohtadesse jms.) Lisaks üksikpiltidele tegi Morgan mõned pildid minust ja Hope’ist koos – sain endale toredad jäädvustused. 📸
10. septembril toimus koolis tulistamisõppus (mida teha koolitulistamise korral, mitte kuidas tulistada) – küll me elame ikka armsas turvalises maailmas. Olen väga õnnelik, et Eestis on vaid tuletõrjeõppused (siin on need Ka). 🔫😞
11. septembril oli 9/11i “aastapäev” ehk uudistes ja muidu muust ei räägitudki. Koolis oli isegi eraldi vaikuseminut, et selles katastroofis hukkunuid mälestada… 🛩️ Õhtul nägin esimest korda elus jaanimardikaid! Läksime äiksetormi ajal Joyga verandale istuma, seal oli kuiv ja vihmast hoolimata väga soe ning vihmaniresid jälgides neid märkasimegi: muudkui süttisid, kustusid, süttisid taas. 💡
12. septembril sain viimaks ometi interneti! Nagu juba mainisin, pidin selleks uue telefoni ostma ning 40€ kuus vaid 6GB interneti eest välja käia pole just liialt rõõmustav, kuid kooliwifist sõltuda polnud samuti vahva… 🙃
13. septembril, reedel tõi füsaõps donuteid ja pumpkin spice kreemiga kaneelirulle! Ta on niigi megavinge, kuid noh see käik muutis ta täielikult ületamatuks! (Okei, võib-olla me poleks donuteid saanud, kui me poleks avastanud, et tema neljanda tunni klass sai ühel reedel pitsat, kuid see-selleks…) 🍩 Näitlemises oli taaskord õpetajal tegemist ehk õpilastel vaba tund – armastan kõiki oma klassikaaslasi niii väga, supervahva on nendega lihtsalt lobiseda! Lisaks pakkus hiinakeeleõpetaja, kelle klassis lõunat sööme, mingit hiina maiustust, ehk sel päeval suhkrupuudust tundma ei pidanud. 😊
14. septembril käis meil külas Hope’i lapsepõlvesõbranna Kaleigh. Käisime selles kirikukaltsukas, Thrifty Threadsis, mida millalgi varem ka maininud olen: imestasin taaskord, sest sain vaid 1,75$ eest 7 riideeset! 🧥Hiljem suundusime Dairy Supreme’i jätsijahile! 🍦
18. septembril toimus koolis selle õppeaasta esimene Activity Period ehk iga kuu kolmandal kolmapäeval on tunnid 5 minutit lühemad ja tavapärase 15-minutilise Tutoriali asemel on 45-minutiline “vahetund”. Sel ajal võib olla kas raamatukogus, mõnes klassis või klubis. Kuna ma ei tahtnud tühja istuda, siis otsustasin uurida, millega ajaleheklubi tegeleb ning kas saan abiks olla. Pea kohe kui olin uksest sisse astunud anti mulle ülesandeks koolikohvikut (see oli äsja avatud) ja blood drive’i pildistama minna (siin on doonorlus väga populaarne, mõnes koolis lausa makstakse õpilastele selle eest (meie koolis sai tänutäheks sokid vms). Oli tore, et sain kohe kasulik olla ning keelebarjäärist hoolimata kooli ajalehe valmimiseks oma panuse anda. 📰
19. septembril tegime füsas õpetaja ettepanekul keset tundi ühele klassikaaslasele videokõne. Tegu oli meie kooli jalkastaariga, kes eelmisel võistlusel nii rängalt viga sai, et pidi paranemiseks operatsioonil käima. Ta on äärmiselt sõbralik ja andekas poiss, kuid antud vigastuse tõttu jäi ta ilma oma kolledžistipendiumitest ning rollist kooli näidendis… Otsustasin antud kõne mainida, sest ma ei usu, et Eestis õpetajad taolisi ettepanekuid teevad, kuid minu arvates loevad just sellised pisikesed südantsoojendavad märkamised. 😇 Peale tunde otsustasin, et tahangi ajaleheklubi liige olla ning kohe anti mulle artikkel toimetada ja muidu oli ka õhkkond väga meeldiv. 🗞️
20. septembril käisin kolmandat korda jalkamängu vaatamas. Kahel eelneval mängul istusin lihtsalt oma vahetusvanematega, sest ma ei teadnud, kas ja kes mu tuttavatest mängu vaatab (paljud käivad vaid Homecoming game’i vaatamas), kuid sel korral otsustasin silmad-kõrvad lahti hoida ning üks tüdruk mu inglise keele klassist pakkuski end mulle kaaslaseks. Tervet mängu ma siiski tema kõrval ei veetnud, sest “punt” koosneski vaid meist kahest ja tema poiss-sõbrast ehk ma otsustasin mitte viies ratas olla ning hängisin enamuse mängust Chloe ja tema sõpradega (teadsin teda näitlemisest). 🏈 Mugavustsoonist välja astumine pole isegi vahetusaastal nii lihtne kui tundub!
21. septembril täituski minu kuu aega vahetusõpilasena. Oli laupäev ning kuigi õues oli 28°C, tuli vahetusisal vapustav mõte mulle talveriideid ostma minna ehk enamus päevast oligi sisustatud. (Tegelt pole sarkastiline, olen tänulik, et see nüüd tehtud on ja arvatavasti oluliselt parema hinnaga kui õigel hooajal.) ❄️ Shoppamise lõppedes ostsime ühest armsast kohvikust minidonuteid ning õhtusöögiks sõime burgereid ja maisi. 😋 Võib öelda, et oli täitsa korda läinud päev.
Veel tähelepanekuid:
Vesi/jää – Eeldasingi, et USAs kraanivett ei jooda, kuid sellegipoolest on veider pidevalt filterkannu kasutada. Alternatiivvariandina olen märganud külmkapi ukses olevaid veeautomaate, mis samuti filtreerivad; ka minu vahetusperel on taoline külmik. Antud automaadist saab lisaks tavalisele veele ka jääkuubikuid ning seda võimalust juba naljalt kasutamata ei jäeta – ameeriklased armastavad jääd. Mis värk sellega on? Miks neile meeldib poole vähem limonaadi saada ja pidevalt kuubikuid neelata? 🥶
Piimapakid – Plastikust. ~3,79-liitrised (1 gallon). Superveidra kujuga. Ikka veel harjumatu. 🥛
Kastiautod – Edinboro on väikelinn ja pigem selline maapiirkond. Kuna farmid, traktorid ja kauboisaapad on igapäevane nähtus, ei osanud ma tähelegi panna, et pea iga teine auto on kastiga – sellele juhtis tähelepanu mu vahetusema ja küsis, kas meil Eestis üldse on selliseid autosid… Igatahes, nüüd mulle küll hakkab silma, et see vist pisut veider, et Linnas kõik kastiautosid täis on. 🤠
Kõrvaklapid – Rääkisin teile kooli iPadidest ja tunnis telefonide kasutamisest… Unustasin vist mainida, et ka kõrvaklapid võivad igal ajal kõrvas olla ning kuigi tihtipeale juhtub, et kuulaja on helitugevuse nii kõrgeks keeranud, et kogu klass saab tema muusikamaitset nautida, ei tee keegi väljagi. 🎧
Tööde hindamine – Misasja? Miks õpetaja üle terve mu töö suure “C” maalib, kui vastused õiged (correct)? Ma siin ootaks kiitust, mitte soditud tööd eksole… 😛
Reisimine – Jep, Ameerika Ühendriigid on suur ja lai ala ning lennukiga lendamine kallis. Mõistan täiesti, et paljud ameeriklased reisivad vaid autoga eri osariikidesse. Kuid… Olen õppinud, et mõnel õpilasel pole õnnestunud sedagi teha ning vahetusisa tõdes, et paljud ei reisi täiskasvanunagi… Kui kohutav! 🧳
Tööl käimine – Hiljemalt 16-aastaselt lähevad siin kõik tööle. Nad töötavad kogu suve ning õppeaasta sees peale tunde ja nädalavahetuseti. Keegi ei küsi: “Kas sa käid juba tööl?”, küsitakse: “Kus sa töötad?”… 💸
“Tiitlid” – Okei. Mister on lihtne. Aga Miss või Missis? Kust mina teadma peaks, kas too naine on abielus või mitte? Ja miks see mulle korda peaks minema?? Mõni õpetaja on Missis, kuigi mina küll kuskil sõrmust ei näe jnejne… Puhh, see on keeruline. 🙄💍
Chicken Sandwich – Olgugi, et ainus erinevus võib olla, et liha asemel on kana, pole mitte üheski söögikohas tegu kanaburgeriga. Burger on burger ja kana on kana. Kanaburger on kanavõileib. 🐔🍔 (Minu kui suure kanaburgeri austaja puhul oluline märkamine! (Kuigi siin olles olen enamasti lihast burgereid nautinud…))
Religioossuse taunimine – Kirjutan sellest kindlasti veel ja veel ja veel, kuid otsustasin sellegipoolest mainida, mis mulle kõige rohkem silma on jäänud. Nimelt minu arvates on vähemalt Eestis (kui mitte ka mujal maailmas) levinud arusaam, et USA on väga usklik riik… Kuid mu vahetuspere tegi mulle juba ammu selgeks, et kristlus on väga ebapopulaarne ning lausa vihatud… Umm, oookei… Kõik ju näevad end alati kannatajana ning tunnevad, et on vähemuses – mis siis teha. Aaga teema ei lõppenud sealkohal. Koolis olen väga mitmel korral kuulnud õpetajaid väitmas, et “USA pole eriti usklik riik” ja “välismaailm teab, et USA pole eriti usulembene”… Möh? Mis toimub? Olen ma mingis eraldiseisvas universumis elanud? Mida nad ajavad? Ise veel vannuvad iga päev oma riigile JA Jumalale truudust üle terve kooli… ✝️
Hirved – Üks päev koolist koju sõites lihtsalt oli kaks tükki tee ääres. Mõtlesin, et lisaks “Edinboros nähtud loomad” loetellu. 💛
Et siis jah. See blogi on veits ligadi-logadi, kuid loodan, et enam-vähem okei lugeda. Järgmiseks on plaanis jagada esimesel kuul tehtud pilte-videoid ning peale seda mõtlesin lihtsalt emotsioone ja muidu mõtteid käsitleva postituse teha… Eks näis, kuidas see kõik välja tuleb.
Positiivset meelt! 🍁
Triin
Triin USAs 